Lihtsalt ja loogiliselt öeldes ära provotseeri seda, mida sa enda ellu tegelikult ei soovi ja ära kaaguta enne, kui oled reaalselt ka munenud.
Kui ma ETV muusikasaadetes töötasin, tegime kord üht videot loole meenutustest. Seal muudeti grimmiga üks noor mees vanaks ja pandi ratastooli istuma. Ma olin vist 19 aastane, rezhissööri assistent. Astusin stuudiosse, nägin täiselujõus meest (siis veel ilma grimmita) ratastooli istumas. Mäletan, et karjatasin üle stuudio. Terve inimene ei istu ilma põhjuseta ratastooli.
Miks?
Sest nii mängid sa saatusega, provotseerid. Ratastool on abivahend liikumatule või raske trauma korral. Miks sa asetad end juba ette sellesse olukorda?
Mul endal on muide ratastoolifoobia, mul lähevad jalad nõrgaks seda nähes. Ausalt.
Samuti ei lollitata karkudega, kirstudega ega muuga, mis seotud olukorraga, kus sa olla ei soovi. Ära provotseeri saatust.
Oled pannud tähele, et asjad mida väga ootad, kipuvad jääma ära, kui oled nendest enne õhinaga rääkinud. Nagu sõnaks ära.
Minu maailmaga ei käi kokku beebishauerid. Lapse sündi ei tähistata enne kui laps on reaalselt sündinud. Varvaste pidu on ok, siis on juba põhjus lapsele head elu ja õnne soovida, ta on sündinud.
Ma ei ole elus osalenud enne sündi pidudel ja ei tee seda ka tulevikus.
Kui keegi on pikalt haigevoodis olnud ja meie seast lahkunud, siis selles voodis teised magada ei tohi. Seal on nii palju valu ja negatiivset energiat, et sellise mööblieseme võiks küll prügimäele viia.
Inimeste suhtumine ja maailmavaade on loomulikult erinev, aga nii näen mina neid asju ja soovitan elada nii, et sa ei provotseeri seda, mida enda ellu ei soovi. Lihtne!
Kõike head sulle soovides
Kirsti