Kui ma teen instagramis küsimused-vastused rubriiki või toimub kusagil vestlusõhtu, siis see on ikka küsimus mida küsitakse.
Vasus on jah.
Surm on elu osa, samuti nagu sünd.
Surmast tuleb lastega rääkida, seletada, et inimesel on eluiga, me kõik oleme surelikud. Teha seda vastavalt tema vanusele.
Seda ei tohi varjata.
Mäletan üht lugu, kus viie aastane laps kaotas oma ema ja tema isa ei julenud pool aastat seda lapsele öelda. Ütles lihtsalt, et ema sõitis reisile.
Mida teeb see lapsele? Ta pettus oma emas. Ema läks nii ära, et ei öelnud talle. Lihtsalt ühel päeval teda ei olnud. Solvumine. Viha. Miks ema nii tegi? Kas ta oli paha laps?
Ja siis tuli see kogemata välja, et ema on surnud.
Ta ei saanud oma emaga hüvasti jätta ega teda leinata. Trauma terveks eluks.
Kui lähedane lahkub, siis enne matuseid tuleb lapsele seletada mis on matus, miks see inimene suri jne..
Lubada lapsel omamoodi lein läbi teha. Kui tegu väga lähedase inimesega, siis otsida abi ka leinanõustajatelt.
Nii nagu täiskasvanu leinab, leinab ka laps. Temalt ei tohi seda ära võtta.
Samuti tuleb neile seletada matustel mida ja miks tehakse. Ta puutub sellega nii ehk naa elus kokku.
Heade soovidega,
Kirsti