Ei tea kas ma ikka saan või suudan ehk miks sa kahtled endas?



Eesti inimene on nii alalhoidlik. Endast ei tohi ju hästi arvata, siis kleebib teine eestlane sulle kõikvõimalikud sildid külge. Ja siis? Kleepigu! See on ju tema probleem.
Minu juurde tullakse tihti küsima nõu uue tööpakkumise vastu võtmise kohta või siis on inimesel soov vahetada eriala. Kui ma küsin, et miks sa kahtled, kas sa tahad seda tööd, siis vastus on ALATI: “Ma ei tea kas ma ikka saan hakkama!”
Ebakindlus. Endasse mitte uskumine.
Miks on esimene mõte just selline, miks ei mõtle esimese mõttena positiivselt, et “Jess, uus võimalus, ma saan end tõestada, areneda, õppida! Mind märgati!”
Tobe öelda, aga need juured ikka lapsepõlves, kasvatuse vili. Alalhoidlikud, ise ilma unistusteta ja mitte kuhugi jõudnud vanemad kasvatavad oma lapsi ka nii, ära sa ikka kuhugi ronima hakka, ole siin redeli alumisel pulgal, siin hea maadligi. Midagi ei saa juhtuda. Mõtle kui sa kukud seal kõrgemal! Äkki ei oska alla tulla jne…


Minu ema kasvatas mind hoopis teistmoodi, julgustas suurelt unistama, tegi selgeks, et kõik on võimalik, kui tahad ja julged, piire ei ole. Seetõttu on mul ka natukene veider kuulata inimesi kellel ei olegi unistusi, aga ma olen õppinud neid mõistma.
Kui arvamus endast liiga kõrge ei ole, siis tuleb hakata endaga tööd tegema. Pane peas paika enda aasta-milline see ON, mitte saab olema. Kus sa end näed aasta möödudes. Alusta päeva enda positiivsete omaduste meeldetuletamisega, tunnusta end, premeeri end. Sõnaga, suhtu endasse nagu oma täiskasvanud lapsesse või sõpra. Neid sa ju tunnustaks ja nende häid omadusi märkaks. Kui sõber saab uue hea pakkumine siis sa ju rõõmustad ta üle:”Muidugi võta vastu, muidugi saad hakkama!” Nii, aga miks endas siis kahtled?
Suhtu endasse samuti, õpi uskuma endasse, tõesta endale, et sa oled seda usku väärt, ära pagana päralt alahinda ennast, see on kõige nirum omadus.
Kui inimene kahtleb kas ta saab uuel tööl hakkama, siis enamasti selgub, et praegusel ametikohal hinnatakse teda väga, keegi ei taha, et ta lahkuks… No miks peaks mujal teisiti olema, pane programm enda peas tööle, progerammi nimi on “MINA SAAN KÕIGEGA HAKKAMA” ja ära unusta, iga uue väljakutse, iga uue tegevuse või proovikivi juures ja igal hommikul olgu esimene mõte positiivne!

Ilusat päeva soovides
Kirsti