Ma olen äärmiselt õnnelik inimene. Mu vanemad on terved, mul on kolm tublit last, armastav mees ja väga pikaaegsed sõbrad.
Sõpradest ja sõprusest kirjutangi, sest ma ei arva, et sõna sõprus väärib mainimist vaid sõbrapäeval. Vastupidi, iga päev on sõbrapäev!
Öeldakse, et mida vanemaks saad, seda raskem on leida päris sõpru. Pigem nõustun selle väitega.
Minu esimene sõbrasuhe oma esimese sõbrannaga sai alguse siis, kui olime aastased ja nüüd ehitab ta maja minu tänavale, paarisaja meetri kaugusele.
Ka oma pinginaabriga hoiame me sõprust ikka elus.
Mu mees ja lapsed on mulle samuti ka parimad sõbrad, ausad ja otsekohesed. Seda ma hindan.
Aga igapäevaseid lähemaid sõbrannasid on mul seitse ja sõpru ka paar. Need inimesed on mu elus olnud väga pikalt. Mõni kolmkümmend, mõni kolmteist mõni üheksa aastat.
Ma ei ole telefoni teel sõber. Mulle ei meeldi tundidepikkused kõned. Minule meeldib inimesega silmast-silma rääkida. Vestluses peab olema silmside, miimika, emotsioonid… Ikka päris. Sõprade jaoks võetakse aega, saadakse kokku, jagatakse oma südant ja elu ning luuakse mälestusi.
Facebooki like’d ja tshätt ei asenda minu jaoks koosveedetud aega.
Meie saame sõpradega ikka väga tihti kokku. Meil on omad traditsioonid, mis väldanud aastaid ja meil on kombeks olla üksteisega äärmiselt aus.
Kui midagi häirib, siis tuleb see selgeks rääkida. Me jumaldame musta huumorit, see meil kõigil ühine ja tõmbab ka igava päeva käima. Ma jumaldan neid naisi enda elus! Huvitav, et kõik mu sõbrad on sellissed mustahuumoriinimesed. Eluterved.
Aga kui keegi tunneb, et mõni nali või lause läks üle piiri, siis räägitakse see selgeks. Tänu nendele omadustele me nii tugeva kambana püsimegi. Midagi ei tohi jääda kripeldama, suhted peavad olema selged.
Mina ei ole seda meelt, et sõber peab sind kõiges toetama. Ei pea. Sõber peab aus olema, mitte takkakiitja. Kui sul on tööl või suhtes probleem tekkinud ja räägid sõbrale, kes näeb seda kõrvalseisja pilguga, et sina oled milleski eksinud, siis kõige valem sõber on see kes sind õigustab. Õige sõber ütleb, et viga on sinus, mitte teises inimeses. Kui ma enda tegemiste osas kõige ausamaid vastuseid tahan saada, siis need saan ma paarilt sõbrannalt ja ühelt sõbralt. Rene, minu väga pikaajaline sõber, on üks nendest kes mulle asju vast kõige otsemalt välja ütleb ja ma vastan samaga, ehk on see põhjus miks meil ei ole mitte kunagi nende 13 aasta jooksul mitte ainsamatki lahkheli olnud. Mitte lahkhelipoegagi. Aga ta on aus, objektiivne.
Mina olen see inimene kes vajab sõpru enda ümber, mõni ei vaja, aga mina vajan.
Ma olen arvamusel, et kui midagi teed siin elus ja sul läheb hästi, siis on nii hea, et on neid, kellega seda jagada. Ja vahel on hea kellegi õlal end tühjaks nutta. Ja vahel peab keegi sind raputama mugavustsoonist välja või saad ise kedagi utsitada. Oma inimesed, kellega neid eluhetki jagada. Naerda ja nutta.
Sõbrad ei ole iseenesestmõistetavad nähtused elus. Sõpru tuleb hoida. Mulle meeldib oma sõpradele hommikuti ilusate soovidega sõnumeid saata, et päeva algus oleks positiivne, sest ma olen siiralt tänulik, et nad mu elus on.
Mu ühel sõbral, kes on ka minu stilist, on kombeks mulle suvalisel hetkel helistada ja öelda: mul on jube kiire, aga on sul kõik hästi?
See on nii armas ja selles lauses on nii palju hoolimist, see on elus tähtis.
Ta hakkas nii helistama peale üht kurba sündmust, mis tegelikult iseloomustab sõprust ideaalselt. Meid viis kokku kunagi aastal 2012 fotograaf Kristjan Lepp. Kaks aastat tagasi lahkus Kristjan meie hulgast. Läksime Jörgeniga koos Kaarli kirikusse tema ärasaatmisele. Võtsin Jörgeni tema kodust peale, me istusime autos ja ei rääkinud ühtegi sõna, me käisime matustel nii, et ei rääkinud ühtegi sõna ja kui Jörgen enda maja ees autost välja astus, siis me lihtsalt kallistasime. Mitte midagi ei olnud vaja rääkida, me olime lihtsalt selles kurvas sündmuses koos ja teadsime täpselt mida me tunneme. See on sõprus.
Seega, sõbrapäev ei ole vaid ühel päeval aastas. Neid, kes meile lähedased, tuleb hoida igapäevaselt. Nendele tuleb leida aega ja inimesi peab kuulama. Kui saad enda rõõme ja muresid jagada, siis on elu palju ilusam.
Sõber ei kulu ega muutu, saab vaid lähedasemaks ja olulisemaks su elus. Väärtusta seda, hoia seda, sest sõbrad ei kasva puu otsas ja asendada südamesõpra ei ole võimalik.
Ilusate soovidega,
Kirsti