Istusin täna autoga ligi tund aega ummikus ja mõtlesin ühele küsimusele , seda küsimust küsivad mu käest nii naised kui mehed. Selleks küsimuseks on: vaata, kas ma ikka meeldin talle, kas ta armastab mind? Või mida ta üldse minu suhtes tunneb?
Päris kummaline.
Me oleme omadega sealmaal, et isegi sel juhul, kui inimestel on omavahel seksuaalne suhe, ei tea nad seda, kas nad teineteisele ka väljaspool voodit meeldivad? Mis tunded on sel inimesel su vastu, kes sulle füüsiliselt kõige lähemale pääseb?
Ma mõistan neid inimesi kes mulle sellise küsimuse esitavad, loomulikult on nad enamasti naisterahvad. Mehed ongi muutunud tänapäeval sellisteks äraootaval seisukohal olevateks tüüpideks, kipuvad igaks juhuks jätma taganemistee lahti. No on küll kõik mega äge, aga igaks juhuks end ei ava, mine tea…
On ju kurb kui sulle on keegi oluline, sa oled kõrvuni armunud…aga sa ei julge seda talle öelda! Kust selline argus tulnud on? Miks on mehed sellisteks beetadeks muutunud? Kus on need isased isendid kes oma saagi igal seitsmel juhul enda koopasse lohistasid?
Ei saa süüdistada ainult feministe ja #metoo’lasi, kuigi nad teevad seda olukorda iga päev veel hullemaks. Õõnestavad tundidega meeste julgust ja initsiatiivivõimet suhteid luua. Kust sellised tegelased üldse välja kargasid ja kuidas neid järsku nii palju on? Kibestunud vanatüdrukud? Need, kellele neid lähenemiskatseid kunagi tehtud ei olegi…
Sellise suhtumisega elame me kümne aasta pärast nii, et ostame poest vibraatori või kliitori, spermapangast lapse, nimetame üksteist “inimesteks” ja lähenemiskatsete eest anname läheneja kohtusse.
Väga õudne. Ma ei taha oma lastele sellist tulevikku. Ma tahan, et nad julgeksid alati oma tundeid väljendada. Mulle meeldivad mehed, kes ütlevad välja mida nad tunnevad või tahavad, mitte nurgas naise pealetungi ootavad toslemid.
Igatahes oleks väga äge kui kasvõi paar meest võtaks selle postituse lugemise järel südame rindu ja räägiks oma tunnetest. Ikka sellele inimesele, kes neid tundeid põhjustab, mitte ainult minu kaartidele ja mõnele sõbrale peale kolmandat viskiklaasi.
Me elame ju vaid üks kord…
Armastust soovides,
Kirsti