Ma mõistan täielikult inimesi kes saades vähidiagnoosi otsivad kõikjalt abi. Käiakse ravitsejate ja ennustajate juures, lastakse puhastada enda energiat ja süüakse kõike mida mõni nõid soovitab.
Ka minu juurde tulevad inimesed tihti küsimusega, et kuidas selle haigusega toime tulla või kuidas elada ja suhtuda nii, et haigus kaoks.
Tegelikult on tõsiasi see, et vähi puhul aitavad sind ikkagi arstid ja tavameditsiin. See on meil ikka väga kõrgel tasemel ja kui on vähegi võimalik veel midagi teha, siis seda arstid ka teevad.
Kui haigus on juba liiga kaugele arenenud, on loomulik, et ei saa aidata enam ka nemad, aga paraku ei ole selliseid imetegijaid kes suudaks ravida paremini kui arst. Ükskõik milliseid lubadusi nad ka jagavad, imet nad ei tee, sellist nõiavitsa ei ole olemas.
Inimene ise saab end aidata enda suhtumisega, enda usk on kõige võimsam jõud, kõik väline jääb sellele alla. Paraku.
Mida ma soovitan on enda mõttejõul oma keha puhastamine. Kujutadki ette kuidas puhastad haiget organit. Pesed seda ja võtad sealt käega välja kõik mis sinna ei kuulu. Ega ravitsejadki muud teha saa. Sinu enda jõud ja elutahe on tegelikult kõige võimsam ravim sellisel ajal. Endasse ja arstidesse tuleb uskuda ja ravimite toimesse.
Ei aita kivikene taskus ega ükski juurikas. Kõige vähem kaartidega ennustamine. Selgeltnägijad ei ravi inimesi vähist terveks. Seda teevad arstid.
Muidugi ajab suur mure vastuseid otsima, aga usu mind, väga halb on lugeda raskelt haige inimese kaarte.
Ei taha mina, ega keegi teine, öelda inimesele otse, et sul ei ole enam kaua jäänud. Lihtsalt asjatut lootust anda ka on vale, siis ma olen inimest justkui petnud, kuigi lootus annab jõudu.
Mu oma sõber, kellel oli väga kaugele arenenud vähkkasvaja ja kellel tegelikult enam lootust ei olnud, küsis mu kaartidelt kord vastuseid. Mis mul üle jäi? Muidugi ütlesin talle, et ole positiivne, ainult see annab sulle jõudu vastu pidada ja võidelda, aga ma ju nägin, et teda ei ole kauaks.
Mulle ei meeldi sellises olukorras inimese kaarte vaadata, kellele meeldiks? Seega ma palun, et usalda arste, vaid nemad saavad sind ravida ja nendel on õigus öelda välja prognoos. Samuti usalda ennast, enda mõttejõudu, enda elutahet ja seda, et sa suudad ise end puhastada. Kui selles vallas nõu vajad, siis kirjuta, aga kaarte panna ma ei taha.
Mu vastas on istunud inimene, kelle kaartides ei olnudki enam tulevikku, tal olid veel viimased päevad jäänud, aga tema lootis paranemisele. Ta oli loobunud arstiabist ja käiski mööda tervendajaid. Paraku. Vale. Ükski pässik ei ravi neljanda staadiumi vähki mis on haaranud kogu keha enda võimusesse.
Mina ei soovi sellises olukorras enam kunagi olla. Keegi ei sooviks, kel süda sees.
Muidugi on enamikel juhtudel inimesel varakult avastatud haigus ja ta saab sellest terveks, aga ikkagi, nende vastuste jaoks on arstid.
Otsustasin, et vähidiagnoosiga inimesi ma enam vastu ei võta, see ei ole suhtumise küsimus, see on mu enda pärast, ma ei taha olla selles olukorras kus ma ei saa olla aus. Ei ole inimlik öelda inimesele, et sind ei ole kauaks, keegi ei taha seda tegelikult kuulda….
Loodan, et mõistad.
Kirsti