Mul oli just üks äge vastlusõhtu Pärnus ja seal küsti, et kas lahkunule saab anda kaasa oma tervisemure.
Vastus on jah, saab küll.
Kui ma olin väike ja suri minu vanavanaema, siis tema kirst oli tema kodus, Mustamäe korteris.
Mäletan, et ühel sugulasel oli tervisega mure ja kui ta tuli siis sinna vanavanaema korterisse viis minu vanaema ta kirstu juurde, võttis lahkunu käe ja asetas haigele kohale. Vanaema lausus oma sõnad ja toiming oli tehtud.
See inimene sai oma vaevast lahti.
Mina ei ole seda kunagi katsetanud, aga nii se oli.
Vanad inimesed teavad sellest haiguse äraandmisest ja need, kellel kodus põlvest põlve teadmisi edasi antud, teavad ka.
Mõned arvavad, et ei peagi alati lahkunut puudutama, piisab ka sellest, kui temaga räägid ja tema abi palud. Aga minu vanaema, vana nõid, teadis öelda, et just see puudutus on oluline. Ja mida vanem inimene, seda parem.
Igatahes nad aitavad.
Loomulikult ei vii ükski hing ära kolmanda-neljanda staadiumi vähki, aga väiksemate valude ja hädade puhul saab abi küll.
Ja enda muresid saad saata ära lahkunu haual temaga rääkides.
Heade soovidega,
Kirsti