Täna oli jälle üks põnev koolipäev. Kui keegi veel ei tea, siis ma õpin konstellatsioonikoolis. Õpin tundma inimese sügavat alateadvust. Katkiseid hingi ravima. Teate küll, mu sõber Ants Rootslane räägib sellest palju, sest tema on sel alal proff.
See kool aitab mul mõista paremini ka neid inimesi, kellele igapäevaselt kaarte laon, mõista nende peresüsteemi.
Kes meist siis sada protsenti hingelt terve on, neid on vähe, aga katkiseid inimesi on maailm täis. Vaadates ka facebooki, oi kui palju on neid, kes teistele moraali loevad ja kõike seda läbi negatiivsuse, ikka näidatakse näpuga ja tehakse selgeks kui halvad teised on… Kes nii teeb? Hingelt väga katkine inimene vaid. Annan väikese soovituse, kui tahad kirjutada midagi negatiivset, siis vaata endale otsa-mis on sinu probleem?
Miks sa nii teed? Iga negatiivsust väljendav lause on tegelikult sinu enda mina, sinu hing ja selle valu, sa kirjutad seda endale. Endast. Sest kõige rohkem häirib meid alati meie enda olemus. Viha. Kibestumus.
Pettumine endas. Üksindus. Mitte teised ega nende probleemid. Võõras teema ei puuduta meie hinge, enda probleemid puudutavad. Kõik meie postitused ja teistele öeldud laused räägivad meist endist. Välja saab endast anda vaid seda mis on sinu sees. Nii kasvatame enda lapsi ja sellised oleme me sõprade-kaaslastena. Hea ja õnnelik inimene ütleb teisele hästi ja ei tee teisi maha, ka siis kui tema arvamus on teise omast erinev.
Mul on õnn õppida selles koolis, mul on õnn avardada oma mõttemaailma ja näha inimesi sügavuti ja mul on õnn ja au, et mind ümbritsevad head ja armsad, oma nunnude vigadega inimesed, sest veatud ei ole me keegi, mitte kunagi!
Heade soovidega,
Kirsti