Viimasel ajal käib meedias suur sõda päris psühholoogide, psühhiaatrite ja nende “uhuu-terapeutide” vahel. Sõda küll suht ühepoolne.
Olen neid lugusid lugenud.
Minu juurde vastuvõtule kaarte saama tulevad ka inimesed depressiooniga, läbipõlemisega jne… Ma ei saa neid ravida, sest ma ei oma vastavaid oskusi. Mida ma saan nende heaks teha on kuulamine ja suunamine.
Vahel arvab inimene, et tema stressiallikaks on töö, aga kaardid näitavad muud. Ma saan panna inimese mõtlema. Ka ennast analüüsima, enda käitumist. Inimesed panevad vahel probleemiga silmitsi seistes pea liiva alla, eiravad probleemi ja keskenduvad millelegi muule. Näiteks tööle. Ja siis ongi tunne, et töö teeb liiga.
Aga probleem on ikka sügaval peidus ja ei saa lahendust.
Kõige sagedasem lause mida ma kuulen on see, et psühholoogi juurde aega ei saa, järjekorrad on nii pikad.
Psühhiaater ei süvene vaid kirjutab lihtsalt antidepressandid, aga see on tegelemine tagajärjega. Probleem jääb alles. Rohtudelt maha tulles kukub inimene samasse auku. Lihtsalt kellelgi ei ole aega… Ei suudeta tegeleda abivajajatega, sest neid on NII palju ja nende arv kasvab iga päevaga. Nii otsitaksegi abi igalt poolt ja satutakse ka täiesti valede inimeste otsa, ka seda kuulen paraku tihti. Aga saadakse ka väga head abi just nendelt “uhuu-terapeutidelt”.
Ma ei tea kes on Laura Valk või mida ta teeb ja millega kedagi aitab. Lugesin seda nime esimest korda. Kui ma inimest ja tema tööd ei tea, ei oma ma ka arvamust ega võta seisukohta. Ma olen täiskasvanud inimene.
Konstellatsiooni olen aga ise pea kaks aastat õppinud. Enda jaoks. Ma ei praktiseeri.
Leidsin, et see avardab mu arusaama inimesest, aitab paremini mõista seoseid ja ma ei eksinud.
Konstellatsiooniteraapia on väga hea põhjus-tagajärg analüüs. Soovitan soojalt.
Inimesed kurdavad tihti, et kui saavad lõpuks psühholoogi juurde aja, ei klapi nendel selle inimesega ja abi jääb jällegi saamata.
Mina olen oma elus käinud ühel korral psühholoogi vastuvõtul ja seetõttu oma väga isiklikku kogemust praegu jagangi. Sest mina sain abi.
See on minu jaoks väga isiklik ja valus teema, aga äkki aitab kedagi.
Paar aastat tagasi suri mu sõbranna. Üle kahekümne aasta minu elus olnud lähedane inimene. “Ingliinimesed” (loe siis ingliteraapia või roosade kivikestega ravijad, suure südamega teiste aitajad) käitusid minuga väga inetult, ju ma siis selline “must energia” nende jaoks ja ma ei saanud endale olulise inimesega Jumalaga jätta.
Ingliinimese ego oli nii suur, ma ei tea… Enam ei huvita, aga selliseid “terapeute” ma tõesti kellelegi ei soovita. Need ongi need käärid, millest profid räägivad. Ma mõistan neid.
Sõnaga, mina, kes alati kõigega hakkama saab, ei tulnud leinaga toime. Nii pikalt. Nii valus oli, lisaks leinale veel see tahtlikult ja teadlikult tekitatud valu.
Panin esimest korda elus lõpuks oma tütre ja kaasa nõudmisel aja psühholoogi juurde. Mul on sõbranna, Rita Rätsepp, imeline psühholoog ja ta leidis möödunud aasta lõpus mulle aja.
“Siin oled sa mu patsient, mitte sõbranna!” ütles Rita, kui olin ta hubases vastuvõtutoas istet võtnud.
Tunnistan, et ma ise ju teadsin mis mind vaevab, mida ma tunnen, aga ma ei osanud sellest välja tulla. Ma ei osanud selle tundega silmitsi seista, tunnistada…
Ta pani mu rääkima.
Rita juhtis mind väga profilt oma küsimustega läbi kogu selle loo, läbi minu tunnete… Ta juhtis mind lahenduseni.
Ühe pika seansiga. Profilt.
Sealt edasi tuli mul ise tegutseda. Ma tegin nii nagu ta ütles. Ma sain oma leina leinatud. Ma sain sellest valust vabaks. Nii vabaks, kui on võimalik saada. Ma saan jälle lõpuks rahulikult magada. Üle 1,5 aasta. Ma olen selle eest Ritale südamest tänulik ja julgen teda tõesti valjuhäälselt soovitada.
Ma sain aja õige inimese juurde kes teeb oma tööd südamega, aga kõik ei saa.
Igal medalil on alati kaks külge. Inimesed on erinevad, nende energiad kas sobivad või ei, kellele millst abi vaja on. Kõike ei saa ühe mõõdupuuga võtta.
Miks üks kirurg lõikab paremini kui teine? Miks mõni loomuliku andega kunstnik on hinnatum kui kõrgestiharitud maalija?
Kobakäppasid on igal alal, paraku. Neid, kes käinud kolmetunnisel kursusel ja siis hakkavad inimeste energiavälja puhastama. See on üks ehedamaid jamasid, aga neid kursuseid korraldatakse kogu aeg. Ja uued puhastajad aga asuvad puhastama.
Alternatiiv ja teaduspõhine peaksid ammu käest kinni võtma, eesmärk on ju üks-aidata inimesi. Teha nad terveks.
Päriselt, mitte panna tablettidele. Harutada lahti valupundar, aga jõuame jälle sinna, et vastuvõtuaegu ei ole. Lihtsam on juhtida tähelepanu mujale.
Ma ei seisa kellegi maal, mõistan kõiki, aga näen iga päev kuidas abivajajate hulk suureneb. Ma näen nutvaid emasid, kelle teismelised lapsed on nii sügavas depressioonis, et ei välju mitu kuud oma toast ja ei tõmba kardinaidki eest ja abi ei ole kusagilt saada… Uskuge mind, nad otsivad ja minu juurde tulevad mõned ka selle jutuga, et äkki ma saan oma nime kasutades nendele aja panna. See ei ole ok. Abi peab olema kättesaadav!
Vaimne tervishoid, vaata endale silma. Hakkame otsima lahendust, aitab niisama kisast!
MEEDIAL POSTITUST KASUTADA EI LUBA!
Kirsti