Ma kuulen oma vastuvõttudel sageli just seda vabandust: ma ei saa, ma sõltun temast!
Enamasti ütlevad nii naised, kes tulevad mu juurde pisarsilmi, sest nende suhe on muutunud talumatuks.
Nad soovivad minna oma teed, eraldi kaaslasest, aga leiavad, et ilma meheta ei tule nad toime.
Tavaliselt on sellise arvamuse tekitanud just see mees. Kui sulle iga päev öeldakse, et sa ei saa nii kui nii ise hakkama, kes sind tahab, kuhu sa kõlbad, siis see tõmbabki lõpuks alla nii eneseväärikuse kui enesekindluse.
Kaval ja levinud strateegia.
Armas naine ( või sellises olukorras mees), sul on kaks kätt, kaks jalga ja pea-sa saad neid kasutada!
Teisest inimesest sõltub vaid voodihaige, kes ei saa ise end aidata, tööl käia ega süüagi kapist. Kui sul seda probleemi ei ole, siis ei sõltu sina kellestki. Kui su sissetulek on liiga väike, siis tuleb vahetada tööd. Ära arva, et keegi sind ei vaja ja sa ei saa nii kui nii hakkama, kas sa oled üldse proovinud?
Kui käid pilk maas ja tukk silmil, siis ei näe sa ise võimalusi ega märka teised sind, tõsta silmad üles ja aja selg sirgu. Anna endale võimalus! Otsi abi!
Miskipärast tahab see kaaslasne sind ju kinni hoida-ju sa oled ikka väärtuslik!
Inimene on väga tugev ja tegus olevus, kui ta seisab silmistsi uue olukorraga, siis ujub ikka enamasti välja. Tahtmist peab olema.
Kannatada ja lubada end päevast päeva alandada-see ei ole ühegi inimese saatus, see on enda valik. Samuti on enda valik ja võimalus sellest välja astuda. Ära otsi vabandusi, otsi võimalusi!
Sa saad hakkama!
Kõike head sulle soovides
Kirsti