“amberheardid” teevad karuteene koduvägivalla all kannatavatele naistele.



Ma olen oma elust 13 aastat juhtinud raadios suhtesaateid ja nüüd juba kuus aastat igapäevaselt võtnud inimesi vastu nende muredega.
Jah, naisi kes koduvägivalla all kannatavad on väga, väga palju.
Aga palju on ka selliseid mehi.
Valede fabritseerimisega kohtusse ei jõua vaid miljoneid jahtiv Amber Heard, seda tehakse paraku ka hoopis lihtsamatel motiividel. Ma olen kuulnud ja näinud kümneid lugusid, kus naine on armukadeduses hakanud mehe elu rikkuma. Seda just juhul, kui mees jätab naise maha või pole miskipärast suhte loomisest üldse huvitatud olnud.
Naised manipuleerivad enamasti lastega. Esmalt ei lase isal lastega kohtuda, kui see ei õnnestu, siis hakatakse mõtlema välja lugusid sellest, et isa on lastele ohtlik.
Naised võivad sellises kättemaksus väga kaugele minna. Meigiga tehtud sinikad on kõige lihtsam variant.
Tean lugu kus naine ongi hüsteerik, hakkab provotseerima. Norib tüli, läheb mehele kätega kallale, rebib enda ja mehe riideid, loobib asju, paneb neid põlema ja kui mees teda jõuga endast eemale lükkab, siis kutsub naine politsei. “Tuli kätega kallale! Väikeste laste ees! Ma pidin end kaitsma, ta on ohtlik”.
Muidugi usutakse õblukest naist. Mehe “must list” täieneb. Mees jätab naise maha, leiab uue. Ja siis on hea kohtus nõuda lastega kohtumise keeldu, lähenemiskeeldu jne. See mees on ohtlik ju!
Selliseid lugusid on Eestimaa täis. Vastikuid naisi jagub. Rikuvad eelkõige oma laste, mehe ja loomulikult enda elu. Aga ega nad sellest aru saa.



“Ma tahan, et ta kannatab!” ütles üks naisterahvas kord raadiosaates oma eksmehe kohta.
Kui me küsisime miks, saime vastuseks “miks ta siis jättis mu maha!”.
Meelis Tõrv naeris siis ja vastas, et tema poleks sellist mõrda endale võtnudki, mitte ainult maha jätnud.
Väikeses Eestis on lubamatult palju koduvägivalda. Kõige ja kõigiga ei jõuta tegeleda ka parima tahtmise juures. Kui maapiirkondades ja napsusõprade seas on tegemist füüsilise vägivallaga, mida lihtsam tõestada, siis peenemad härrad-prouad hävitavad oma kaaslast vaimselt ja väga jõhkrate meetoditega.
See kõik vajab politsei, psühholoogide ja kohtunike aega ja tähelepanu, aga samal ajal hoiavad nende aega kinni need Amber Heardid-valelikud kättemaksuhimulised hüsteerilised inimesed. Pahatahtlikud kõigi ja kõige suhtes.
Mul on vastuvõtul käinud noori naisi, keda ema on lapsena sundinud politseile valetama, et isa käperdab keda sunnitud ütlema, et peksab! Emal oli uus mees ja isa oli risti jalus. “Kui sa ei ütle nii, siis viin su lastekodusse!” ütles ema ühele tütrele.
See naine nuttis mu juures, et tal oli maailma parim isa, aga ema hirmu all elamine sundis last valetama. Nüüd on isa surnud ja vabandust paluda ei saa. Hilja.
Ei ole normaalne lugu.
Mul ei ole kahju sellistest valetavatest naistest. Teise elu tahtlik hävitamine viib su varem või hiljem kuristiku servale ja esimene tuuleiil lükkab alla ka.
Kahju lihtsalt, et iga selline lugu seab kahtluse alla reaalsed kannatajad ja nendel tuleb seda enam end tõestada.

Kirsti