Ema on mulle terve elu õpetanud, et mida rohkem sa head teed ja inimestele vastu tuled, seda rohkem sa selle eest karistada saad.
Ma ei ole alati nõustunud selle väitega, aga tihtipeale on nii läinud küll.
No näiteks mu suhetes meestega. Miskipärast on minu jaoks olulised mehed vajanud oma elus mu tuhandeprotsendilist abi ja hiljem öelnud, et ise olin loll, et neid aitasin. Ok. Mis seal ikka, mina puhastasin oma karmat.
Siis on olnud mõni selline “sõbranna” kes hiljem igaveseks boamaoks osutunud. Jällegi, kallikene kui sa ühel päeval ahastavalt valusaid pisaraid nutad, tuleta meelde kui mõnus oli minu selga terava noaga torkida. Äkki see kuidagi leevendab su valu…Või noh…kui ei leevenda, siis sorry, kas mul peaks olema sinust kahju. Teiste selga nuge lüües tuleb lihtsalt tagajärgedega arvestada. Aga nutt on puhastav ja vabastav emotsioon. Tunne tundeid mida mulle põhjustasid!
Ma olen saanud ka kaartide lugemisel kaks korda teravat salvavat tagasisidet. Kord tuli üks naine küsima oma tuleviku kohta. Teda ootas ees reis. Mina ütlesin, et see tuleb tore, aga hiljem sain sõnumi, et tema reis oli “täiesti p..is” ja mina olen süüdi! Mina lubasin ju toredat reisi! Tema lapsel tulid reisi ajal hambad ja see laps “keeras ta reisi p…si”. Päriselt? Ema kirjutab nii? Teades, et läheb reisile lapsega, kellel tulevad hambad! Me kõik ( emad ) oleme selle aja üle elanud, ma oma kolme lapsega pole kunagi arvanud, et see “p..is” aeg on… Aga no hea küll. Panin mööda. Ei teadnud, et see tähtis sündmus kellegi reisi nii untsu keerab.
Kord veel ei näinud ma olukorra tulemust. Lihtsalt ei näidatud mulle vastust. Mina saan lugeda vaid seda mida mulle näidatakse, vägisi vastuseid sealt teispoolt välja ei kanguta. Kui nad ei näita, siis pole mul midagi teha. Ei näe ja kõik.
Sain samuti etteheite, et ma “panin mööda”. Ma ei pannud mööda, ma ei saanud vaadata lihtsalt.
Üldiselt olen saanud aru, et kui inimene saab minu annet kasutada endale sobival ajal ( kuule, ole hea vaata kohe, mul hädasti abi vaja) siis seda, iga hetk kättesaadavat abi, ei osatagi hinnata ja selle eest ei ütle abivajaja sulle kunagi ka aitäh. Proovi sa aga ainumas kord mitte näha või nähtu erineb natukenegi tulemusest…siis on kõik väga halvasti. Abivajaja võib öelda sulle seda, mida sülg suhu toob.
Üks gaymees ütles mulle kord ühe õpetliku lause, selles on nii palju tõde. Lause oli selline: “Mees võib ise oma kätega ehitada üksinda üles sajandeid kestva linna ja samas jääda üks kord vahele seksides teise mehega ja ajalugu mäletab teda ikka kui “kuradi pede”.
Kuri postitus, ma tean…aga aus.
Kirsti.