Ma sain täna ühe kirja, milles oli nii palju valu ja pisaraid. Kui inimene tunneb, et teda on nii reedetud, alusetult laimatud…ja ta ei oska selle tundega enam toime tulla, siis sellist kirja on sama valus lugeda. Ma arvan, et päris paljud teist on neid tundeid kogenud, moel või teisel.
Inimesed kurdavad tihti, et nende hingele on nii palju valu põhjustatud ja nad ei suuda kuidagi andeks anda ning edasi liikuda.
Solvumine, kurbus ja mõistmatus –miks käitus inimene sinuga nii alatult ja häbitult, kuigi sa pidasid teda endale lähedaseks, oluliseks ja kalliks. Usaldasid teda, jagasid temaga osakesi oma hingest ja südamest. Aga siis lõi ta sulle lihtsalt noad selga. Kohe nii palju, kui mahtus. Miks?
Kuna pahatihti nendele miks-küsimustele vastuseid ei saada, siis jäävad nad piinama, tihti küsivad inimesed, et kas on võimalik teha midagi sellist, et valu põhjustaja ise sama valu tunda saaks? Muidugi on võimalik nii teha. Aga miks?
Ma olen ise paaril korral elus nii haiget saanud, et ei suutnud end tagasi hoida. Ma tegin nii, et minu kogetud tunded kanduksid üle nende tunnete põhjustajale, ma saingi ise oma valust lahti, ma tean, et need teised inimesed ei olnud just parimas olukorras…aga ega see mulle mingit rõõmu ju ei valmistanud. Ok, oli aus ses osas, et ise tegid, ise kannata. Aga see kannatus tuleb nii ehk naa. Tegelikult ei ole vaja karmat kiirustada, see on üks tubli ja toimiv organism.
Kõige lihtsam on valu põhjustaja olemasolugi unustada, lihtsalt eirata. Kui muudmoodi ei saa, siis mõelge nii, et ta saab ju kõik mis tegi ise tagasi, lihtsalt natukene suuremas koguses. Nii on alati. Karma võib olla aeglane, aga ta on.
Mina ei vaeva enam ammu oma pead “ussidega” keda ma oma rinnal soojendanud olen. Milleks? Mida see mulle annab? See ei tee ju põhjustatud valu ega solvumist olematuks, vastupidi…toidab seda halba energiat ja laseb valul kauem piina põhjustada. Kui mulle tehti liiga, järelikult ise olin rumal, et ussi ligi lubasin. Sain haiget, ok. Lasen vabaks. Tema tehtu jõuab ikka ringiga temani tagasi. Pole mul kunagi teistsugust kogemust olnud, saatus on ise nii korraldanud ja mind selles osas soosinud. Ei pea tegelikult oma käsi ja hinge määrima.
Ärge hoidke solvumisest, reetmisest ja pahatahtlikust käitumisest kinni, laske need tunded lahti, siis ei hävita need teie hinge. Nutke üks korralik peatäis ja jätke kõik muu elu enda hoolde. Las ta toimetab. Teie tegelege ilusamate mõtete ja tunnetega!
Ilusat uut nädalat vaid heade mõtete seltsis!
Kirsti