Kui naisel on keskeakriis.




No nii, naised, täna räägime meist!
Naine ja keskeakriis.
Kui meeste puhul näen ma keskeakriisi puhul kaartides meeletut segadust, täna tahan seda, homme ei taha, ülehomme vist tahan…. Siis naiste keskeakriis on veidike teistsugune. See väljendub tüdimuses.
Naised tulevad mu juurde ja ütlevad, et “mul on maailma parim mees, mul pole talle ainsatki etteheidet, aga mul on igav!”.
Keskeakriisis naine vajab põnevust. Kirge. Tähelepanu. Ja seda mitte oma mehelt.
Kui seda suudetaks mõistusega võtta, siis poleks probleemi, aga naine kipub siis silmini armuma ja seda täitsa valesse mehesse. Tihti seiklejasse või teise suhtesolevasse inimesse, kellel pole plaanipojukestki kodust ära tulla, aga keskeakriisis naine seda ei usu. Tema sukeldub pea ees seiklustesse, armub kõrvuni, kaotab meeletult kehakaalu, puhkeb õitsele…. Ja sellega asi piirdub. Tegelikult ei järgne enamasti midagi muud, see tähendab positiivset.



Siis tulevad need naised minu juurde. Mis edasi saab? Mis minu uuest suhtest saab?
Sellises olukorras naine ei armu tavaliselt mehesse kes temaga püsisuhet tahab, see mees on seikleja. Aga naine ootab midagi muud, et see kirg oleks aus ja võiks kõikjale oma sära kiirgusel lasta paista. Paraku on tõde karmim.
Mina olen see paha, kes sellised naised jälle jalgupidi maapinnale tõmbab.
On õnn kui ta pole oma seiklustel lubanud oma mehe kõrvu jõuda, siis säilib vähemalt kodurahu, aga enamasti on kodus asjad juba teada, sest naine on kuulutanud, et tal on keegi teine.
Minu juurde jõuavad ka nende naiste murtud mehed. Jaa, teie mehed nutavad mul siin, nende maailm on kokku kukkunud ja nende ainus küsimus on, et kas mu naine tuleb veel tagasi?
Teate milline vastus on kõige sagedasem?
“Tuleb. Tuleb küll, aga sina teda siis enam ei taha tagasi.”



Teate miks?
Mees on aeglase loomuga. Mehel võtab asjade seedimine aega, tema kaalub, elab kauem läbi, analüüsib ja jõuab ringiga vastuseni. Kui ta on kõik need tunded läbi elanud, siis selleks ajaks on ta sinus nii pettunud, et armastus tema sees on otsa saanud.
“Ma olen ise ka nii arvanud” vastavad mehed mulle seepeale. Pühivad pisarad ja ütlevad, et lähevad oma eluga siis ise edasi.
Ja siis sa naine oledki mõlemast mehest ilma.
See ei pruugi alati nii olla ja vahel on see hoopis uus algus, tuleb keegi kolmas ja sa saadki õnnelikuks. Saad oma seikluse, kire ja värske armastuse, aga vahel ei lähe nii hästi…
Seega, kui sina oled ka praegu selles olukorras, et sul on maailma parim mees, aga sul on igav, siis loe see kirjutis veel paar korda läbi ja mõtle, kas see lühike kirg ja kaalukaotus, need liblikad ja põnevus on seda kõike väärt? Kui on, siis anna minna. Kui ei, siis mine ütle oma mehele, et sul on hea meel, et sul nii armas mees on!

Kõike head soovides
Kirsti