Üks naine rääkis mulle, et ta on oma mehega kakskümmend aastat koos olnud, kirg ammu lahtunud ja seksida suudab ta temaga vaid siis kui kaks pokaali veini joodud.
See ei ole ühe naise mure! Vaid nii suudavad peale pikka kooselu oma mehega voodisse minna väga-väga paljud naised.
“Kirjuta sellest oma kodulehel!” ütles see naine, sest tema arvas ka, et paljudel naistel on seetõttu piinlik või nad süüdistavad end.
Tegelikult on nii, et kui kirg on lahtunud, argipäev tallub jalgadega seljas ja mees on ka aastatega sinu jaoks muutunud selliseks, et tema nägemine ei tekita vastupandamatut tahtmist ta kasvõi keset eskalaatorit maha murda….siis on superäge, et need kaks pokaali veini teie seksuaalelu siiski elus hoiavad. Et tõmbavad kire jälle üles ja lasevad “sisemise looma välja”. Kui need kaks ka enam ei aita, vot siis ei ole midagi teha.
Paljud paarid isegi ei räägi muidu omavahel, ikka on tarvis seda abimeest, üht-kaht pokaali veini. Vaid nii suudetakse lahendada probleeme ja öelda välja seda, mida tegelikult hinges kantakse ja mis häirib.
Kogu alkoholivastases võitluses on see vein ikkagi see võlujook mis päästab tihti ka abielusid. Öeldakse, et need paarid kes koos veini ei joo, lähevad lahku. Nii vist on, sest kire lahtudes teeb vein oma töö.
Häda on muidugi nendega, kes on täiskarsklased ja väga kinnised inimesed, kes ei suuda moel ega teisel asju lahata ja seks on ka suhtest kadunud, aga lahku minna ei taha, nemad jõuavad pereteraapiatesse ikka palju varem kui veinitajad.
Seega, ärge põdega kui ka teie olete see naine, kes selleks, et voodis pantriks muutuda veini vajab, kuni see vein aitab…nii kaua on veel kõik hästi.
On küll alati veinilõhnane see seks, aga ta vähemalt on.
Aga kui on teisi võimalusi oma tundeid jälle äratada, siis kasutage neid.
Kõll
Kirsti