Avasin täna oma kodulehe ja mida ma näen?
Mu koduleht näitab ära märksõnad millega on siia lehele tuldud, mida on googlisse löödud.
“Kuidas teha enesetappu?” oli see märksõna mis mind kirjutama ajendas.
Ma olen päris palju suhelnud inimestega kes oma elust vabatahtlikult soovivad loobuda. Päris palju selliseid inimesi on miskipärast enne lõplikku otsust soovinud minuga kohtuda.
Ei ole mõtet lugeda moraali ega veenda inimest ümber. Tuleb lihtsalt rääkida mis peale endalt elu võtmist ees ootab.
Minu hea tuttav tegi enesetapu ja ma olen saanud temaga suhelda, ma olen pidanud teda aitama…. See ei ole muide võimalik, aga ma olen proovinud.
Teeme siis lühidalt.
Kui sa võtad endalt elu ( kõige suurem ja ilusam kink mis sulle antud ja millest sul ei ole kunagi õigus loobuda, sest sa pole seda kingitust ise ostnud, see on sulle antud. Sinu võimalus. ), siis arvesta järgnevaga:
1. Sa ei saa siit ilmast ära, sa jääd siia liikuma, sa jääd kinni, näed-kuuled kõike, aga endast märku anda saad vaid minusugustele.
2. Sa näed kõike ette, sa näed õnnetusi ja haigusi mis tabavad su lähedasi. Sina saaksid aidata ja hoiatada, aga paraku nad ei kuule ega näe. Sina vehid tühja. Sa näed kõike pealt mis juhtub. Kas sa oled selleks valmis? Kas sa tahad seda näha?
3. Sa saad hullu süükoorma nähes oma lähedaste kannatusi, sina oled need põhjustanud.
4. Sind ei vabastata nende kannatuste ega valu nägemisest.
Nendest punktidest on tavaliselt piisanud, et enesetapusooviga inimesed õlgu võdistades oma mõttest loobuvad.
Enesetapp on nii egoistlik tegu, et sellele ei ole ainsatki õigustust.
Sa hävitad oma lähedaste elu, nad jäävad igavesti piinlema teadmatuses: mida ma valesti tegin, kuidas ma oleksin saanud aidata?….
Ja sina vaatad seda pealt. Ja süüdi oled ainult sina. Ja nende elude hävitamisega hävitad sa ka ka kõigi neile oluliste inimeste elud. Sina lükkad doominoklotsid kukkuma….
Ei ole ainsamatki väljapääsmatut olukorda.
Kui sa muidu ei saa, kirjuta mulle, ma panen sulle mõistuse pähe, aga ära hävita teiste elusid!
Kainet mõistust soovides
Kirsti