Me otsime tihti lihtsatele küsimustele vastuseid kusagilt kaugemalt, ometi on need vastused meie sees. Nagu ka hoiatused ja ennustused.
Toon ühe lihtsa igapäevase näite.
Mul on paar kuud vana telefon, ostsin sellele ka ümbrise, aga miskipärast ei kasutanud seda.
Täna päeval vaatasin oma telefoni ja mõtlesin, äkki paneks selle kaitsva ümbrise ümber. Täiesti suvalisel hetkel tuli see mõte. Ma ei kuulanud oma sisemist hoiatajat!
Paari tunni pärast ütlesin pojale, et tegelikult tahaksin hoopis seda kõige uuemat iPhone’i.
Kakskümmend minutit hiljem lendas mu telefon nagu lind mul peost ja otse vannitoa kivipõrandale.
Klaasipuru!
Mu sisemine hääl ju hoiatas mind ja enda puhul ma tean, et kui midagi välja ütlen, siis nii ka läheb. Aga ma ei kuulanud!
Nii on alati kõigega.
Kui sul mingil hetkel tuleb veider mõte pähe-sinuga suheldakse. Kuula seda mõtet. Sellel on sisu.
See puudutab ka inimestega kohtumist. Kui inimene siseneb ruumi, siis kõige esimene tunne ja emotsioon sinu sees on õige. Mitte teiste räägitu ega öeldu. Esmakohtumise esimene emotsioon, see ei valeta kunhagi.
Hiljem analüüsides ja mõtet arendades jõuad ei tea kuhu, aga esimene mõte on sinu sisemine hääl.
Soovitan sul soojalt endaga kontaktis olla ja oma sisemisele häälele mitte vastu vaielda, see toob “katkise klaasiga” tagajärjed.
Kõike head sulle soovides
Kirsti