Inimesed on viimaste aastakümnetega ostnud kõvasti kinnisvara. Taastatakse vanu talusid, vanu maju, minnakse maale ja soovitakse anda vanale uus hingamine.
Paraku ei ole kõikidel see tee lihtne ja nii mõnegi inimese elu on peale seda hakanud allamäge veerema. Just pereelu.
Kuulen neid lugusid palju.
“Enne elasime perega väikeses korteris, kõik oli hästi ja kui selle maja ostsime, siis oleks perekond nagu ära vahetatud. Riiud, arusaamatused, närvilisus…”. Nii kirjeldavad inimesed oma uue kodu soetamist.
Üks naine rääkis, et kolisid majja, see oli aastaid tühi seisnud, aga talle alati silma jäänud ja meeldinud. Lõpuks oli pärija nõus maja nende perele müüma. Ja juba esimeste kuudega hakkas suhe kiiva kiskuma.
Vaadates tema kaarte nägin, et majas oli elanud kuri üksik naisterahvas. Tõeline meestevihkaja. Elus pettunud. Lastetu. Erak.
See maja oli sellest emotsioonist nii läbiimbunud, et ei võtnud meest ja lapsi vastu. Jah, maja hakkas neid sealt välja ajama. Kõik, peale naise, tundsid end seal halvasti. See oli üksiku naise maja.
Naine teadis seda kurja vana naist, aga ta ei osanud luua seoseid ega ka ise oma perekonda aidata. Remont ja ümberehitus maja hinge ei muuda.
Õpetasin teda, ta oli tubli ja tegi rituaalid läbi.
Jäi kokku see perekond. Aga tean ka selliseid maju millega kokkuleppeid sõlmida ei saagi. Ei tule armastus ja rõõm mõnda majja, liiga valus minevik on tugevam. Paraku. Ajalugu.
Vahel on aga majas või korteris negatiivne energia inimese enda süül. Must, räpane, segamini ja lagunev kodu väljendab seal elava inimese enda energiat. Räpakus ei kasvata peale hallituse, tolmu ja parasiitide midagi. Ei aita nõiasõna ega ussirohi.
See on ikka inimeses endas kinni.
Kui su kodu on ilus ja hoolitsetud, aga miskipärast ei tekita kodutunnet või segab sind seal see seletamatu miski, siis saab abi. Enamasti.
Kodus peab olema turvatunne, hea olla, rahulik õhkkond. Kui seda ei ole, siis on viga eelkõige elanikes, aga vahel võib selle kõige taga olla tõesti maja ajalugu. Harva, aga siiski.
Kodusoojust soovides
Kirsti