Naised, kellel suhe purunenud või purunemas, küsivad tihti minu kaartidelt: “Mida ma siis valesti olen teinud? Miks mu mees jookseb mingi noore lehtsabaga minema?”.
Mida kaardid kõige rohkem sellistel puhkudel näevad?
Tavaliselt ongi palju naise suhtumises kinni. On siis lapsed ja igapäevaelu röövinud mehele suunatava tähelepanu ja naine on hakanud temasse kui paratamatusesse suhtuma või siis on saanud naisest “emme” või siis hoopis ülihoolitsev kasvatajatädi, mehe asendusema.
Paraku ei saa naised ise sellest tihtipeale üldse arugi.
Kui suhe on jahtunud ja teineteisest ollakse kaugenenud, siis on see vahel isegi asjade loomulik käik. Kõik suhted ei olegi määratud kestma, mõned õppetunnid saavad läbi ja teineteisele ei olegi enam midagi pakkuda. Tulebki lihtsalt edasi liikuda. Vahel kasvatakse lihtsalt lahku.
Aga kui naisest saab “emme” siis see on hoopis valusam laks.
Kes on emme?
No kui te hakkate kodus omavahel end emmeks-issiks kutsuma, siis on fakt, et magamistoas on asjad korrast ära. Vaidlete vastu?
No ok, teatud asjad on ikka päriselt vastuvõetamatud! Keegi ei vaata “emmet” või “issit” sooviga teda lahti riietada ja temaga kõikvõimalikke võtteid sooritada. Või sind erutab oma isaga seksimine? Kui mees kutsub naist emmeks, siis ongi naine tema jaoks vaid laste ema. Naist, kes meest erutab, ei kutsu ükski mees emmeks. Emme on aseksuaalne püha olevus. Tema rinnad on laste toitmiseks.
Mõned naised vaidlevad vastu, et ei ole nii! “Me kutsume teineteist nii seetõttu, et meil on lapsed”. Ma saan ju aru, et on paha seda tunnistada, aga kellele sa valetad? Mul ei ole ju sellest sooja ega külma! Sina tulid abi saama. Mulle ei pea midagi tõestama, ei pea olukorda paremana näitama, ma näen ju niigi mis teil toimub! Minu ees võib olla aus, alasti hingega. Nii saan ma sind ka paremini aidata.
On naisi, kes muutuvadki meestele emaks. Kantseldavad oma meest nagu last, jätkavad mehe ema kasvatust. Halloo, te peaksite olema ta partner, ta ihaldusobjekt…mitte ema ega lapsehoidja. Kui te endale kasvataja rolli võtate, saab keegi teine õige pea selle pahelise osa magamistoas (või hotellitoas) endale.
Samuti on kurb vaadata naisi kes ongi otsustanud seista igavesti ja truult mehe selja taga. Või siis vasaku jala kõrval. Neile ei pakuta istet, nad tahavad olla hästi püüdlikud ja tublid, igal hetkel jätta suurepärase perenaise ja võõrustaja muljet…. aga mõjuvad veidike nagu pugejad või lipitsejad. Nõud tassitakse küll ette ja eest ära, kogu aeg on proua valvel, et äkki on midagi vaja tuua-viia, et ikka mehel hea oleks… Kaua te ise sellist käitumist oma kaaslase puhul taluksite? Tüütaks ju ära? Mina läheks hulluks. Suhtes ollakse võrdsed partnerid, kui teie mehel on vaja ettekandjat, olgu mees ja palgaku.
Kuidas leida kesktee, see õige suhtlusvorm? Vot selleks peab oma meest tundma, aga päriselt saame me oma partneriga tuttavaks alles siis, kui lahutama hakkame.
Mõelge naised! Kodutöö.
Tegelikult olen ma suhete teemal kirjutanud terve raamatu, seda peaks veel raamatulettidel leiduma.
Väike mõttetöö, naised!
Armsad mehed, kui tundsite oma naise mu kirjeldustes ära, siis enne seda kui oma “emme” kõrvalt vasakule vaatate, võtke teema kodus üles. Rääkimine on kõige alus.
Armastust soovides
Kirsti