Needus ja sõnamine.




Ma olen oma lehel kirjutanud päris mitmel korral, et ei tasu minna kaasa nende needusejuttudega. Minu juurde jõuab inimesi, kes on käinud mõne nägija juures ja saanud teada, et temal või siis tervel suguvõsal lasub hirmus needus. Nüüd peaksid kõik elusolevad sugulased minema selle nägija juurde ja tuhandete-tuhandete eurode eest saab siis needuse maha võtta. See on jama! Sellise jutu peale tuleb teha kiired sääred.
Tegelikult ei võta keegi teilt needust maha, sest maha saab needuse võtta vaid inimene ise talle entud juhiseid järgides või siis see, kes selle needuse peale pani. Aga kui needus on juba loodud, siis ei jää ta õhku uitama, sellest tuleb ikka vabaneda, kui sa pole just olnudki hii halb inimene, et väärid sellist karistust.
Meie eestlased ei ole nii suured needuste panijad, küll aga näen järjest rohkem sõnatud inimesi. Ongi nii, et keegi on tugeva emotsiooniga su pihta midagi negatiivset öelnud ja need sõnad on hakanud tööle. Tugeval inimesel on vihaga öeldud sõnal väga tugev jõud ja sajatamine ei jää õhku, kui inimene ei oska end ise selle eest kaitsta. Enda kaitsmine on täiesti võimalik ja sel juhul toimib sõnamine bumerangina.
Kõige ehedam näide: naine ei saa lapsi. Arstid ütlevad, et kõik on korras, ei ole takistusi, aga naine ei jää rasedaks. Ei ühtegi katkemist, ei katkestamist, lihtsalt ei jää ja kõik.