Lugesin ühele inimesele kaarte ja tema kaartides valitses selline segadus.
Tundus, et ta on justkui põrandale kukkunud muna, laiali pritsinud.
Selle inimese enda suhtumine ellu oli nii negatiivne, tema suust ei kõlanud ainsatki positiivset lauset. Kõik ebaõnnestub, elu on jama, tal polegi oma kohta, talle ei meeldi töö, ta ei tahagi tööd teha, teda ei huvita miski, võlad kasvavad, armastust ei ole…. Ja nii ta jahus.
Palusin tal tema enda juttu kuulata!
Mida inimene sellise sõnakasutusega teeb? Määrab ise oma elu. Kuidas sellisel inimesel üldse saakski midagi õnnestuda?
Meie sõnal ja mõttel on kõige tugevam jõud, see ongi see salajane nõiavits. Võlukepike.
Miks mina igal aastal 31. detsembril võtan selle aja, et kirjutan paberile oma järgmise aasta?
Ma määran sellega oma aasta. Ma panen asjad enda peas paika ja sean sihid, ma programmeerin asjad tööle.
Kui sa enda jaoks programmi positiivselt käivitad, siis nii ka läheb, sa liigud enda seatud sihi poole.
Virisejad, vingujad ja kõike negatiivses valguses nägijad ei pane aga ühtegi positiivset asja liikuma.
Kui sa pidevalt hädaldad, et sul kõik halvasti on ja midagi ei suju-no just sellist elu sa endale sõnudki. Kes räägib hommikust õhtuni oma haigustest, see ongi haige.
Teised ei ole sinu hädades süüdi, ainus süüdlane oled sina oma vale mõtteviisiga.
Kes endasse ei usu, sellesse ei usu ka teised ega usu universum.
Jumal aitab neid kes end ise aitavad.
Seletasin seda kõike ka eluga kurjustavale inimesele, aga mida tegi tema? Vihastas ja käratas, et tema tahtis, et mina muudan tema elu paremaks, aga ma ei teinud mitte midagi ja tema läheb nüüd ja hangib endale meelega koroona ja sureb ära!
Mina ei teinud midagi paremaks ja ei ennustanud talle paremat elu?
Ükski nõid ega kaardimoor ei muuda sinu elu, nemad näevad asju, saavad hoiatada ja seletada, aga muudatused pead ikka ise tegema.
Ja kui stress kasvab üle pea, siis ei ole vaja seda enda sees süvendada ega teisi süüdistada. Tuleb teha muutus, suur muutus. Enda peas, enda elukorralduses ja suhtumises.
Arukust soovides
Kirsti