Ma näen väga tihti inimestele kaarte lugedes, et nad elavad koos kaaslasega, kellega neil puudub igasugune naise-mehe suhe.
Elatakse koos, aga tegelikult on kõik ammu läbi.
Seda kohtab nii naiste kui meeste kaartides.
Sageli põhjendatakse seda olukorda lihtsalt kahjutundega, et kuidas ma ikka ta juurest ära lähen, mul on temast kahju.
Kahjutundest kooselu on nagu halastusseks-ma seksin sinuga, sest mul on sust hale!
Kas sa ise tahaksid, et keegi elaks sinuga koos vaid seetõttu, et ta sind haletseb? Vaevalt.
Iga mees ja naine soovib, et ta oleks oma kaaslase jaoks ahvatlev ja temaga jagatakse elu ikka seetõttu, et nähakse kireobjekti ja jagatakse armastust. Me tahame end tunda tahetuna.
Kui inimesel on teisest kahju, siis tõmbab see eelkõige maha ju seda haletsetavat inimest, hoia Jumal kui see on mees! See tapab enesekindluse, eneseväärikuse.
Sageli muidugi ka manipuleeritakse selle kahjutunde tekitamisega. Vahet pole, hullud variandid mõlemad.
Sul on üks elu, sa ei saa mitte kunagi ainsatki hetke tagasikeerata, sa ei saa kunagi kaotatud või raisatud aega tasa teha, sa saad oma elamata elu vanuigi vaid kahetseda.
Oleksid on kõige hullemad “poisid”, nendega ei ole midagi peale hakata.
Vahel tuleb süda kõvaks teha ja valida teiste haletsemise asemel ikka enda elu, me saame ja tohimegi siin ilmas elada vaid enda elu ja kui me enam õnnelikud ja rahul ei ole, siis tuleb astuda samm muudatuse suunas.
Õnnetult elades elame me end haigeks.
Kahjutundest kooselu on koormav mõlemale osapoolele.
Mina ei pane kedagi otsustama, ma suunan sind mõtlema. Oled sa õnnelik? Kuidas ja kellena sa oma kaaslast näed? Milliseid tundeid ta sinus tekitab? Vaatad sa teda armastusega? Tahad sa teda? Või on sul temast lihtsalt kahju….
Ilusate soovidega,
Kirsti