Sattusin jälle istuma vastamisi inimesega kes väitis, et teised on kõik halvad ja käituvad temaga pahasti. Lausa eluohtlikult. Kõik tahavad talle kurja, kõik on pahad. Sõbrad on halvad, töökaaslased pahatahtlikud.
Vaatasin neid kaarte nii ja naa, no ei ole sellist olukorda. Ei ole halbu inimesi, ikka endas on viga.
Mõni inimene lihtsalt on konfliktne, mõni kohe vajab draamat, otsib teistes vigu ja kuulutab seda enda Suure Püha Tõena. Mõne inimese elus peab olema kogu aeg see “vaenlane” kelle pihta nooli loopida.
Aga kui sa näitad näpuga teise inimese pihta, siis üks näpp näitab tema suunas, neli näppu su enda pihta.
Mõtle sellele. Mis sind vaevab? Miks sa nii käitud?
Mulle ei meeldi selline suhtumine. Ma vihkan alatut alusetut tagarääkimist ja halvustamist. Ma pean seda madalaks ja labaseks, rumalate inimeste pärusmaaks, sisutühjade tegelaste elutäiteks.
Minu juurde sellise jutuga ei ole mõtet tulla, kedagi mustama, ma võin väga kurjalt tõde väljendada. Ma võin uksest välja saata.
Kui sul on mure, ole aus. Otsi viga endas, mitte teistes. Lahenda enda probleeme, ära vehi näppudega teiste suunas ja levita laimu. See on alatu ja nõme.
Viimasel ajal on õhus nii palju elektrit, et see on konflikti ja intriigi armastavad inimesed aktiveerinud.
Kui ikka lausvaledega kiputakse lõhkuma sõprussuhteid, siis tuleb vaadata peeglisse ja mõelda: kas mul endal üldse on eluaegseid sõpru? Kas ma üldse oskan hinnata sõprust? Kas ma üldse tean mis see sõprus on?
Kui inimesed tikuvad sulle ligi teisi mustates, siis ei saa seda ju sõpruseks pidada! See on odav pugemine ja selline inimene ei ole kunagi su sõber.
Mul on elus päris palju selliseid inimesi kes on mu kõrval olnud kümme-kakskümmend aastat, päris sõbrad. Ma arvan, et ma tean mis on sõprus ja kuidas seda hoida, aga nagu öeldakse: “it takes two to tango”. Oma sõprade eest lähen ma läbi tule ja vee ja nemad minu eest ka. Pole ainsatki teemat mille puhul me ei saaks istuda maha ja rääkida asju selgeks. Muidugi on nende aastate jooksul olnud lahkarvamusi, aga me ei lähe magama tüliga, kõik lahendatakse enne ära. Nii käivad asjad minu maailmas, minu sõprade maailmas.
Sõbrad lahendavad oma jamad ära, inimestel on suu peas, ikka rääkimiseks.
Kui on segadus, võetakse telefon ja küsitakse: kas ma sain õigesti aru? Seleta mulle.
Kui sa seda ei tee vaid lähed intriigidega kaasa, siis ei ole sa kellegi sõber.
Seega, kui see elekter õhus paneb sind kellegi poole näpuga näitama ja laimu levitama, mine peegli ette ja vaata endale sügavalt silma: kes sa tegelikult oled?
Hoidke oma lähedasi, neid ei ole elus palju.
Kirsti