Mu juurde satuvad inimesed kellel on kaks suhet. Kes tahab olla sellises olukorras? Ei taha tegelikult keegi. See ei ole mõnus rõõmu ja rahulolutunne, keegi ei taha teha teadlikult haiget ega petta.
Samas ei juleta võtta vastu otsust lõpetada üks ja valida teine suhe. Miks?
Ebakindlus. Äkki ei ole see uus ikka õige, äkki on vana turvalisem, äkki ei jää uus püsima, äkki loobun turvatundest, sukeldun pea ees tundmatusse ja siis kahetsen.
Mõnikord annavad kaardid kohe vastuse, saan öelda, et see suhe omab tulevikku ja teine saab ikkagi läbi. Tuleb ette, et kumbki suhetest ei jää püsima, mõlemad on ajutised.
Aga juhtub ka seda, et ei saa vastust, ei ole veel õige aeg.
See tähendab seda, et tegelikult ei ole inimene valmis valikuks, selle eest ei saa ka hukka mõista, meil kõigil on oma tee käia ja oma kogemus omandada.
Iga asja, iga otsuse, lõpu ja alguse jaoks on oma aeg-see õige aeg ja selle tunneb inimene tegelikult alati ise ära.
Sa saad väga hästi aru kui piir tuleb ette. Kõik. Siit edasi ma enam ei lähe! Nüüd aitab! See tunne on selgemast selgem ja see annabki märku, et sa oled valmis otsustama.
Tehes otsuseid ja valikuid kellegi soovitusel või nõudmisel, jääb ikka kahtlus hinge, et mis siis oleks olnud, kui oleks teinud teise valiku.
Et mitte kahelda, siis oota see hetk ära, vaid nii saad olla sada protsenti kindel, et see on sinu otsus, sinu valik ja sa ei jää kahtlema.
Ilusat lumist talve soovides
Kirsti