Kui sa leiad, et sulle tehakse pidevalt liiga.




Oled pannud tähele, et mõni inimene kurdab pidevalt, et kõik teised käituvad temaga halvasti, kasutavad teda ära, ei hinda teda jne.
Tööl ei väärtustata, sõbrad või sõbrannad kaovad ära ja loomulikult on süüdi ikka need ärakadujad. Kuidas “need teised” on halvad ja tema on kannataja.
Vaid katkine inimene süüdistab kõiges teisi.
Minu juurde tuli ühel päeval naine, kes küsis: “Mida ma valesti teen, et inimesed mu ümbert kaovad?”.
See on juba samm edasi, sest see naine on saanud aru, et viga ei ole teistes, viga on temas endas.
Kõik, mida teistele külge kleebime, on tegelikult meie enda probleemid ja käitumismustrid. Kui arvad, et sulle keeratakse selg lihtsalt niisama või, et sind kasutatakse pidevalt ära, siis mine peegli ette, vastus on sinu enda sees. Mõtle end lapsepõlve, mõtle oma kodule, oma perele. Miks sinu pähe tuleb selline arvamus. Vastused on enamasti seal.



Kui sa leiad, et sulle makstakse sinu töö eest vähem kui teistele, siis tuleb jällegi astuda peegli ette ja tõdeda, et sa ei väärtusta end ise piisavalt, sa ei seisa enda eest ja miks peaksid seda tegema siis teised? Kui sa end ise ei armasta, kui sa end ise ei väärtusta… No kes teine seda siis tegema peaks? Sa pead endaga tegelema, mitte teistega.
Tihti kuulen lugusid, et õed-vennad ei suhtle teineteisega juba aastaid. “Miks sa siis oma lähedasele ei helista?” küsin mina.
“Miks mina peaksin helistama? Miks tema ei helista?”. Vastus on ju selge. Viga on sinus endas, sest su ego ei luba haarata telefoni ja öelda, et anna andeks, aga sa oled mulle kallis! Keegi peab olema esimene!




Tihti kipuvad katkised inimesed oma probleemidega teisi lämmatama, tihti on kogu nendega peetud vestlus vaid nende mured ja negatiivsus, kes jaksab seda lõpmatuseni taluda? Kui su sõbral või sõbrannal on vaba õhtu, siis võib juhtuda, et ta ei taha seda veeta lämbudes sinu probleemide all. Äkki on tema elus ka muresid ja ta soovib
lihtsalt mõnusalt aega veeta, aga sina kallad kõik oma mured tema õlgadele? See on tegelikult ebaõiglane.
Sellist koormat jagatakse terapeutidega, sellel on ka tulemus, sa saad tervemaks ja su ellu ilmuvad uued värvid, ei kao ka inimesed su kõrvalt. Muidugi jagatakse sõpradega oma muresid, loomulikult, aga kui kogu sõprus vaid ühekülgne solgiämbri tühjendamine on, siis…
Kui keegi kirub sulle pidevalt enda halbu sõpru ja kolleege, siis tuleb küsida, et mis tema enda elus tegelikult juhtus? Ulata abikäsi ja saada inimene teraapiasse, et ta leiaks end jälle üles ja hakkaks end ka ise väärtustama.
Elu on ju tegelikult ilus, siin on nii palju ägedaid emotsioone mida jagada.

Kõike head soovides
Kirsti