Inimesed küsivad minult pidevalt, et mida teha lahkunu isiklike asjadega? Paar paar päeva tagasi kirjutas mulle üks proua, kelle abikaasa oli ka mõnda aega tagasi Toonela teele läinud ja selles kirjas oli küsimus just abielusõrmuse kohta. Proua palus, et ma kirjutaksin sel teemal postituse.
Kas lahkunud kaasa abielusõrmust võib kanda kaelas või kas selle võib sulatada uueks ehteks?
Kuld säilitab energia, seega kes soovib kanda seda sõrmust kaelas, soovitan hoida enne ikka mitu päeva soola sees, siis peata voolava vee all ja siis võib kanda kaelas küll. Sulatamine puhastab kulda juba ise.
Kui inimene oli raskelt haige või pikalt haige, siis neid riideid mida ta kandis, ma kellelegi taaskasutada ei soovita. Need võiks siiski ära visata või ära põletada. Sama ka voodiga, milles inimene on surnud või pikalt haige olnud.
Kui inimene lahkus õnnetuse tagajärjel, siis seljas olnud riideid kasutada ei tohi, aga kõik muu on ju pestav-taaskasutatav.
Lahkunu kingitud ehteid puhastama ei pea, need on ju sinu omad.
Mõni nõid on soovitanud inimesel ära peita või põletada pildid.
Selline asi ajab mind kurjaks. Miks põletada või peita inimese elu? Ega ta kurjategija ei olnud. Mälestused hoiavadki inimest elus, ei ole tarvis teha muuseumi, aga pilte ei pea küll peitma.
Kui pärite korteri või maja, kus on keegi olnud kaua haige või surnud, siis tuleb eluruumid energeetiliselt puhastada ja hea on teha sisse kolides ka remont, muuta kodu energiat ja teha tast enda oma.
Tean, et mõni inimene hoiab kodus urni lahkunud lähedasega, see on lahkunu suhtes kuritegelik ja ta hakkab selle vastu protesteerima. Sellises eluruumis jäävad inimesed tihti väga haigeks ja selles ruumis ei ole kellelgi kunagi hea olla, urni koht on maamullas. Kui teda sinna ei panda, siis käitutakse lahkunuga hoolimatult ja pahatahtlikult. Surnu koht on surnuaias mitte kaminasimsil ega kapis.
Kõike head soovides
Kirsti