Tunnustusest ja heast sõnast…

Täiskuuaeg. Inimesed käituvad ootamatult, kellele avaldab Kuu suuremat mõju ja kes seda mõju kontrollida ei suuda ega oska, see võib suisa hulluna tunduda. Öeldakse mõtlematult, käitutakse ettearvamatult.
See kõik on täiskuu ajal tavaline. Inimesed ongi justkui laetud.
Leitakse hästi palju vabandusi enda tormakale käitumisele, aga keegi ei pea leidma kunagi vabandusi sellele, et ta teise inimese suhtes liiga hästi käitus!
Ma olen mõelnud viimasel ajal kaarte lugedes, et meie ümber on tohutult palju tunnustamata inimesi. Kui palju on neid, kellele keegi kunagi hästi ei ütlegi! Kelle töö ja tegemised heakskiitu ei pälvigi! Uskumatu. Kohutav.
Mina olen terve elu vaid meelelahutusmaailmas veetnud ja siin on tunnustus üks põhilisi motivaatoreid. Ma ei kujutaks ette, et ma poleks seda saanud, aga ometi ma kohtun inimestega, kellel hakkavad pisarad jooksma kui ma neile hästi ütlen. See peaks ju olema pigem erand, aga ei ole.
Iga inimene januneb tunnustuse ja hea sõna järele, see on tihti mõjuvam mootorikäivitaja kui raha, aga pahatihti ei ole see motiveerija nii tark.
On peresid kus märgatakse teha märkusi, aga unustatakse öelda hästi, on kollektiive kus aetakse taga tulemust, aga selle saavutamisel unustatakse tänu ja kiitus… Nii kõnnivadki meie keskel ringi inimesed, kelle hing on tühi ja nad ei oska leida sellele seletust. See on imelihtne-tunnustusevajadus. Eriti hellad on selle teema puhul mehed. Kellel on olnud kodus kasvatuspõhimõte: mees ei hala, mees ei nuta, mees rühib helge tuleviku poole. Üks tagasilöök toob seitse vitsahoopi, aga edusammud on ikka liiga väikesed.
Mõelge selle peale sel täiskuuajal. Märgake. Öelge hästi. Tunnustage.
Heas, toetavas, kiitvas sõnas ja pais on tohutu vägi-tasuta muide! Väärib kasutamist!

Ilusat täiskuuaega soovides,

Kirsti

Foto: Kristjan Lepp / Kroonika

Scroll Up