Me kõik tahame oma lahkunud lähedastele öelda, et me igatseme neid ja, et nii mõndagi jäi rääkimata-ütlemata.
Minu käest küsitakse tihti, et kas meie kallid, keda meie hulgas enam ei ole, kuulevad ja näevad meid?
Jah, nad kuulevad.
Mina soovitan kaht varianti.
Kui soovid suhelda oma armsa lähedasega kes on teispool vikerkaart, siis võta see aeg, mine surnuaeda.
Pane küünlad põlema, istu maha ja räägi. Pole vahet kas sa räägid häälega või mõtteis, ta kuuleb sind.
See on kõige õigem tegu, sest kutsuda hinge endale koju…. Ehk ei tule sa sellega pärast toime, ehk ei oska sa teda “puhkama” tagasi saata.
Teine võimalus on see, et süüta kodus küünal ja palu tal enda juurde “vestluspartneriks” tulla. Räägi kõik mis südamel, kuula vaikust ja naudi seda hetke. Hea oleks kui sind sel ajal kuidagi ei segata.
Kui saad oma jutud räägitud, täna hinge ja saada ta ilusasti hea sõna ja tänutundega valguse teele tagasi. Seda tuleb teha selleks, et hing ei jääks siia sinu juurde.
Meile võib ju meeldida see teadmine, et meie lahkunud lähedased on hingedena meie juures, aga tegelikult tuleb mõelda ikka nende peale ka, nemad on läinud puhkama ja neid siin hoides me lihtsalt koormame neid.
Aga vastus su küsimusele on jah, hinged kuulevad meie sõnu, meie mõtteid, meie tundeid.
Imelist sügist soovides
Kirsti